Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
kirjanduse poolt". Suur kirjandus on Goethe, Shakespeare, Dante. Kirjandus on lugejast
targem, sealt saab võtta eeskuju. Suur kirjandus juhib mõtlemist, sõrestikuks moraalisüsteem.
Veidruste kontekstis töötamine annab märgatavalt rohkem vabadust (mängulisus, iroonia).
Suurde kirjandusse hakkas tulema teistsuguseid kirjandusi. Väikese-suure kirjanduse
opositsioon on seotud kaanoni küsimusega. Krull kutsub üles ümber mõtestama.
,,Kunst kunsti pärast. Teese" Wellesto infolehes. Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele
puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises
,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu.
4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas.
Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad
kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri
annaabi.ee 
