Heiti Talvik
Käsikirja jäi ka Talviku 1945.
aastal kirjutatud ,,Fööniks".
Esimeste seas võttis ta 1930. aastate algul eitava hoiaku fasistliku liikumise vastu nii
Eestis kui ka üldse Euroopas. Avades elu sageli selle pahupidisuses otsis Talvik
ideaale vastuolulises inimeses ja ühiskonnas. Ahistavaid dogmasid rünnates ning
seistes valvel kultuuri tuleviku nimel, eitas orjameelsust ja kaitses vaimse vabaduse
ideaale ning jõudis oma eredalt ainuilmelise loominguga 1930. aastate eesti
luulemeistrite ritta. Vähesel määra tegeles tõlkimisega. Postuumselt avaldatud valimik
,,Väikese luuleraamatu" sarjas 1968 ja ka noorus- ning hilisvärsse sisaldav ,,Luuletused"
(1988). Rootsis on avaldatud Talviku ,,Kogutud luuletused" (Stockholm 1957).
7
3. Peatükk
3.1. Heiti Talviku luuletuse ,,Fööniks" analüüs
,,Fööniks"
Ma uuena tõusin tulest,
sai tuhaks mu koltuv kest.
Ma kergem udusulest
ja tugevam terasest.