Aleksander Puškin
1824. aastal kurtis Puskin kirjas vennale oma hariduse puudujääke.
Positiivne külg oli "lütseumi hing". Erinevalt teistest õppeasutustest polnud lütseumis
ihunuhtlust ja lütseistid hindasid kõrgelt au ja seltsimehelikkust; esimene lend oli erilise
armastuse ja kiindumuse objekt kõik need asjaolud lõid omalaadse õhkkonna.
Lütseum oli Puskini elus oluline eeskätt selle poolest, et seal hakkas ta tundma end
luuletajana. Lütseumi luuleliider oli aga vähemalt algusaastatel Illitsevski. Puskinile endale väga
tähtsad noorpõlveluule tahud ei leidnud ta õpingukaaslaste hulgas mõistmist.
Puskini lähemad sõbrad olid Delwig, Pustsin, Malinovski ja Küchelbecker. See oli
eluaegne sõprus, millest jäi Puskini hinge sügav jälg. Kõik ei olnud aga lihtne. Lütseistide
poliitilised huvid küpsesid, nende vabadusearmastus kujunes teadlikuks veendumuseks. Tekkisid