"luulekrahhi" - 1 õppematerjal

Emily Jane Bronte "Vihurimäe" referaat

aastal Brüsselis prantsuse ja saksa keelt. Õed plaanisid kooli avada, sellest ei tulnud aga midagi välja. Samal aastal suri tädi ja Emily jäi Haworthi. Charlotte´i eestvedamisel avaldasid õed 1846. aastal pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all oma luuletusi. Suurem osa neist pärines Emilylt ja paljud olid inspireeritud fantaasiamaailmast.[2] Avaldatud luulekogu kukkus aga läbi. Siiski oli õdede usk oma kirjanduslikese võimetesse nii kõikumatu, et nad pärast luulekrahhi varjunimesid muutmata proosasse üle läksid. Charlotte kirjutas romaani ,,Õpetaja", kus ta oma Brüsseli-kogemusi ära kasutas. Ja kuigi ta kirjastajat ei leidnud, jätkus tal veel 1847. aastal jõudu ,,Jane Eyre'i" väljaandmiseks. Seda teost saatis korrapealt menu. Emily ja Anne jätkasid samal ajal vanemat õde vääriva visadusega oma loomingulist teed. ,,Jane Eyre'iga" samal aastal ilmus Emily ,,Vihurimäe", kuhu