Eesti kirjandus II kevad
Kui hinnata Krulli kogumõju kirjaniku, luuletaja ja kriitikana, siis tema roll
kirjanduses on kõige määravamat laadi. Ta debüteerib samal ajal luuletaja
ja kriitikuna. Ta on kriitilise revolutsiooni eesotsas, sest ta hakkab oma
esseedes tutvustama teoreetikuid, kes on seotud prantsuse
poststrukturalismiga.
Ta tõmbab teatava piiri 80ndate lõppu. Tema loomingu juures tuleks öelda,
et tema looming muutub koguaeg. Kaks esimest raamatut mängivad
klassikaliste luulekonventsioonidega, kuid mingis mõttes mängivad ka nii,
et keeratakse vint üle. Uue kirjanduse revolutsiooniline tuum hakkab
väljenduma 1993nda aasta raamatus. Hämmingu punkt on see, et
kõnetamise subjekt hakkab hajuma – luule mina ja tekstuaalne iseseisvus
puuduvad tihti.
90ndate alguses Krull kuulutab Kristevalt laenatud paatost: tekstis peavad
saama sõna allkeeled. Paljusid Krulli projekte saadab mingi taustatekst –
on mingi tekst või piltidekollektsioon, mis inspireerib kirjutama.
annaabi.ee 
