Rahvalaulud
Eriti meestelauludes leiame
lisasõna "aga": "Kahe-aga-jalgane kassikene".
Sõnasilbistatistika põhjal avastati sõnapaigutuse kohta nn. paisumise (raskenemise) seadus. Pandi tähele, et raskem sõna esineb
sagedamini värsi lõpul kui algupoolel. Esimene värsipool lauldakse n.-ö. rohkem staccato, teine pool rohkem legato.
5
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152
Skandeerimine. Luulekeelel on erinev meloodilisus proosast. Rütm jaotab teksti osadeks, mis alati ei lange kokku süntaktilise
liigendusega. Rütm tingib ka värsi sõnastust ja silpide paiknemist. On tõenäoline, et juba luule tekkimisest peale oli lauludel
olemas kindel rütm, kus ei tarvitsenud sõna- ja värsirõhk kokku langeda. Sisulised arusaamatused pareeris sõnade sobiv valik, kus
see polnud võimalik, võitis värsirõhk.
Regilaulu rütm baseerub kvantiteedil.
annaabi.ee 
