keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8. Sajandi lõpuks oli rahvakeel piisavalt erinev kirikukeelest, et sai rääkida kahest erinevast keelest (ladina ja galeegi-portugali) 1128 eraldus Portugali kuningriik Galicia kuningriigist - hakkas keelte iseseisev areng Esimene kirjalik allikas pärineb u 1200 aastast, luuletus “Ora faz ost'o Senhor de Navarra” Joam Soares 12.-14. Sajand oli galeegi-potugali keel peamiseks luulekeeleks kogu Galeegi keel 14.-15. sajand langus; muutus suhtluskeeleks 19. Sajand Galicias kultuuriline, poliitiline ja keeleline taassünd Tunnustati riiklikult 1930-ndatel Tänapäeval enamiku Galicia elanikkonna emakeeleks Esineb igapäeva elus, kultuuris, meedias; võimalik õppida ülikoolis Erinevad keelehoolde organisatsioonid (nt Real Academia Galega ehk gale port hisp pra egi ugal aani ntsu i a se eu eu yo je son sou soy suis
Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.poiss sosistades) Kas siis selle maa keel … Ei või? …
annaabi.ee 
