Sergei Jessenin
... ehk unustan koledad
kired,/ mille tules mind piinati(1923).
4.4 Tagasi Venemaal
1923. aastal jõudis luuletaja igatsetud kodumaale tagasi.
See oli nii põgenemine kui ka kaojujõudmine. Kuid
sisemine konflikt aina süvenes_ algul näis sõpradering taas
kutsuv, ent varsti selgus, et tegelikult oli ta neile vaid
joomakaaslane, tema annet ei ülistanud enam keegi, pigem
parastati, et Jessenin ei ole enam moes. Nii möödusid tema
päevad ja ööd kõrtsides, sest minna ei olnud kusagile,
luulekaugetele "sõpradele" meeldis aga endiselt koos
kuulsa vene luuletajaga juua.
4.5 "Kõrtside moskva"
1924.aastal ilmus luuletsükkel "Kõrtside Moskva".
Selles jubedas urkas siis värskelt
keset lärmi ma koiduni loon
prostituutide meeleheaks värsse
ja bandiitide piiritust joon.
Süda ägedalt, ägetalt peksleb.
Lõpuks ütlem ikka pean nii:
"Nagu teiegi, hämingus ekslen.
Ükski tee mind siit välja ei vii."
Jessenin Hävitas ennast hoolimatult ja bravuuriga, minnes vastu oma hukule
annaabi.ee 
