Ilmar Laaban
Luules on alatine liikumine, maailmad ja
nende asukad tekivad, muutuvad ja hävivad. Mõnikord võivad sõrmed olla ka ,,lille sõrmed",
millel on ,,natuke verd".(Ehin,1996)
Laaban on oma teoreetilistes sõnavõttudes tavatsenud rõhutada teesi, mille kohaselt
sürrealism tahab tühja maailma täita ja on seetõttu vastuolus müstikaga, mis tahab täis
maailma tühjendada. Luuletaja täidab maailmu kas inimolevustega või inimtaoliste
olevustega.(Ehin,1996) Sobivaks näiteks järgmine luulekatkend:
Ning ehkki külm suitsu imbus seintest
Oli sel hetkel teempel tõeline
sest tühjus polnud eales veel nii täis
terendavaid kodukäijaid kes naersid
ja laulsid otsekui merelik iil
Maagilise ja erootilise vahel on sürrealismis tugev side. Vahel väljendub see väga selgelt
(,,Üle asustamata saare levib naisehäbeme lõhn" ja ,,prants-prants pudeneb meheliikmeid").
annaabi.ee 
