"luulekaanonit" - 1 õppematerjal

Kirjandusteaduse kodutöö - eesti luulekaanon

moodustavad need ka mõlema grupi ,,keskmise’’. Samas võiks kaanonit võtta pigem vaadeldava ajastu normisüsteemi toodanguna – nii temaatiliselt kui ka vormiliselt ja keeleliselt. Eesti luulekaanon on temaatiliselt väärtustanud nukrat eestimeelsust ja isamaalisust, vormiliselt mõõdukat originaalsust ja keeleliselt puhtust ning ilu. Tegelikult võib väita, et 20. sajandi algus muutis eesti luulekaanonit kaasaegsemaks tänu noorsoorühmitustele, nagu näiteks Siuru ja Tarapita, kuhu kuulus ka näiteks Marie Under, kellele Alver analüüsitava luuletuse on pühendanud. Alver kuulus ka ise kirjandusrühmitusse Arbujad, kus taodeldi rahvusromantismi asemel luules kõrgemat vaimsust ja pingestatumat emotsionaalsust. See ajastu muutis kaanonit laiemaks ja tänu sellele kuuluvad sinna paljud sajandi alguses tegutsenud luuletajad. Ka hiljem on proovitud seda näiteks futuristide,