Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs
nõuavad. Vormi poolest on luuletused küllaltki sisutihedad (jällegi "plusspunktid"), ent
kumbagi luuletust ei saa otseselt originaalseks pidada, sest ei luuletuste teema ega ka vorm ei
võimalda seda päris selgesõnaliselt väita. Samas pole luuletused ka liialt originaalsuse
vaesed, seega pigem on see luulekaanoni normide järgi positiivne. Seega on mõlemad autorid
kasutanud küllaltki palju vormi luuletuse sisu rõhutamiseks, mis luulekaanonis peaks
vastupidi olema - Hennoste artikli põhjal peaks vorm olema kõigest vahend ja sisu
esmatähtis. Kuna mõlemad luuletused räägivad luule kaduvusest, siis võibolla ületabki vorm
ühel hetkel nende luuletuste sisu.
Keele ilu hinnates sobib Alver kindlasti eesti luulekaanonisse - luuletuses on kasutatud sõnu,
nagu "läidetud" ja "räbune", mis tavapäraselt ei kuulu igapäevasesse keelekasutusse, tegu on
pigem poeetiliste sõnadega