Esiajalugu ja arheoloogia alused
väiksemad ramapiteekused elasid arvatavasti puude otsas. Liik kadus suhteliselt järsku,
seda on seotud looduslike muutustega u 8 miljonit aastat tagasi.
Pliotseenis, u 56 miljonit a tagasi, ilmusid vanimad hominiidid e inimlased. Neist
vanim, kellest pole päris täpselt veel teada, kas ta oli juba hominiid või alles
hominiidilähedane liik, on Sahelanthropus tschadensis. Leid saadi 2001. a Tsaadist,
Sahara kõrbe lõunaosast (Ahounta Djimdoumalbaye). Luuleiu oletuslik vanus on 67
miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad).
Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte. Võimalik, et on simpanside ja inimeste
eellane.
Vanimad australopiteekused
Vanimad kindlad hominiidid australopiteekused. Olid kahel jalal käivad, säilitasid ka
palju inimahvidele iseloomulikke jooni. Nende kolju oli väike ning sarnanes ahvile kuid