E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
üe vastase surma kaasa».
Päast «Kalevipoega», Jakobsoni publitsistikat ja Koidula poeesiat oli «Tasuja»
ilmumine 1880. a. jäjekordseks suure üiskondliku tätsusega nätuseks, mis tunduvalt
tugevdas meie kirjanduses demokraatlikku, rahva vabastusliikumisega seotud suunda, süendas
selle parimaid traditsioone. See kirglik ja mäsuline raamat oli otsekui
vägusävatus ja kõemüin vesise ja võtsi retoorika ning epigonismi kal-duva luuleilutsemise
pseudopatriootliku sõakõina sekka. «Kalevipojaga» algatatud rõujate-vastase
võtluse teema on «Tasujas» saanud haarava, ajalooliselt konkreetse käitluse, julge ja
ilma mingisuguste kompromissideta lahenduse. Milliseid subjektiivseid kiindumusi
kangelasel
ka ei oleks --vaenuliste leeride vahel ei saa olla kokkulepet, ei saa olla isiklikku
õne, kuni pole vabaks saanud rõutud rahvahulgad.
«Tasujat» iseloomustab üev revolutsiooniline romantika, mille aluseks on reaalne