· Sellist valitsemisviisi nimetati türanniaks · Tuntuim oli Medicite perekond · Võimule pani aluse 1424 pankur Cosimo de´ Medici · 1469 aastast valitses firenzet türannina Lorenzo I · sai hüüdnimeks TORE · ühelt poolt oma hiilgava õukonna, teisalt aga kunstide soosimise ja isikliku luuleharrastuse tõttu · Linnriikide valitsejad, nende õukonnad ning ka rikkad kodanikud võistlesid üksteisega kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest · Sellega sama tähtis oli toetada · Arhitekte · Maalikunstnike · Skulptoreid · Juveliire · Luuletajaid · Ka pidada oma teenistuses · Arste · Advokaate · Notareid
4. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule (R. Brockmann, G. Salemann jt). 17. sajandil tekib vaimuliku kirjanduse kõrvale eestikeelne ilmalik kirjandus, selle harrastajad ja kujunajad. Ülikool, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, trükikojad nene juures soodustasid kõrgelt haritud meeste tulekut Eesti aladele, tuues Saksamaalt kaasa uuemaid kultuurikogemusi, avarama kirjandushuvi ning luuleharrastuse (barokse stiili). Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste puhul hakkasid kirjutama ka luulehuvilised Tallinnas. Kreeka ja ladina keelte kõrval on mõnel juhul juba kasutatud ka eesti keelt. Ajavahemikust 1637-1721 on säilinud üle paarikümne eestikeelse juhuluuletuse. Peamisteks luule harrastajateks olid enamasti vaimulikud või sellele elukutsele valmistuvad üliõpilased, kuid kui
annaabi.ee 
