Teine maailmasõda
repressioonide teostaja okupeeritud maades, asendus värbamine osaliste
sundmobilisatsioonidega. 31. jaanuaril 1944. aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon
ning varsti koondati põhiosa mobiliseeritutest piirikaitserügementidesse, osa aga
kasutati Eesti leegioni täiendamiseks.
Eestlased, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsiliku Saksamaa
eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, valisid ühinemise soomlastega.
Nende osalusel moodustati 1941. aastal Erna luulegrupp, mis tegutses Suvesõja päevil
koos metsavendadega kodumaa pinnal. Tänu põgenikega tegeleva Eesti Büroo
sihikindlale tegevusele moodustati 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügement, kuhu
kuulus ligikaudu 2500 vabatahtlikku (ülem- Soome kolonel Eino Kuusela). Peale
Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse kodumaale, et Eestit kaitsta ning
tulid sellega väga hästi toime.
Paljud eestlased põgenesid välismaale lootusega peale sõja lõppu ja Eesti omariikluse