Jaan Kaplinski lapsepõlv
kratismil. Põrkumine tõeluse paradoksaalsusega Kaplinski looming on samuti õpetlik. Selle luulelist poolt kokku võttes
on Hasso Krull äsja ilmunud ligi tuhandeleheküljelise koondkogu "Kirjutatud" järelsõnas osutanud, kuidas Kaplinski
on lausa programmiliselt liikunud metafoori kui kunsti olemusliku aluse lammutamise suunas. Alul seda retoorilise
figuurina täiuseni viies, et seejärel eemalduda ja naasta luuleeelsesse, "keele enese algse ja paratamatu
metafoorsuse" juurde. Juba ühes oma kuulsaimas essees "Mis on luule?"(Looming 1975, nr 12) väidab ta luule
olevat argikeele kohal kõrguva metakeele, mis aga ei toimi argikeele vastandusena, vaid omamoodi süvendajana.
Mõlemad, nii argikeel kui luulekeel, on tõelusega elavas kontaktis, mida Kaplinski meelest ei suuda aga "metafoor
metafoori pärast" luuletamine
annaabi.ee 
