Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs
arusaamatu: „tuldi maha trapetsite otsast viimast korda karu trummi lööb nii mil tsirkus teise linna
kolib vana lõvi klouni ära sööb“ (J. Üdi: 22). See luuletus olekski justkui kirjutatud, selle lõpu pärast,
sest mingisugust sõnumit see endas minu arvates ei kanna.
d. Hinnang. (Kuidas üldse suhtud luulesse, valitud teose autorisse loetud luuletuste põhjal –
kirjuta 100sõnaline tekst).
Ausalt öeldes, pole ma ise kunagi suur luuleaustaja olnud. Ma küll olen mõnikord sirvinud kodus
olevaid luulekogusid, kuid ma pole kunagi nendesse süvenenud, et ma isegi ei teadnud, mida luule
endas peita võib. Selles mõttes olen isegi natuke tänulik, et pidin tegema mingist luulekogust analüüsi,
sest ma ei teadnud, et luule võib päriselt nii huvitav olla. Luule on nüüd minu silmis nagu pilt seina
peal, täis sümboleid, millest me saame erinevate tähenduste abil aru ja leiame sellest endale oma
sõnumi