saj lõpul ja 16.saj algul. Oli peamiselt maalija, kuid tema ateljees valmistati tiibaltareid. Tema kuulsaim töö on Niguliste kiriku endise peaaltari välistiivad. Teine tuntud meister oli BERNT NOTKE (1430/40-1508/09). Sündis Lassanis, elas ja töötas põhiliselt Lüübekis, kus tema töökojas valmistati maale, graafikat ja skulptuure. Tema kuulsaim töö on ,,Surmatants", millest on säilinud vaid osa. Sellel maalil on kujutatud 24 seisuse esindajad vaheldumisi Surmaga, keda on kujutatud luukeredena. Maal algab jutustaja ja torupilli puhuva Surmaga. Seejärel tulevad ,,tantsijad". Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile
docstxt/.txt
mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri II-le ja meile juba tuttavast Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile. Just suurtele tupsulistele kivipatjadele nõjatuvad poolalasti surnufiguurid sarkofaagil olid oma aja kohta harukordselt kujutatud. Nad oleksid nagu alles asja elus olnud, sest neist tundub veel õhkuvat elu soojust. Selle hauamärgi erakordsus saab selgeks siis, kui teada, et tol ajal oli sedalaadi töödes kombeks kujutada surma selle kõige võikamal kujul - kolpade ja luukeredena, mida katavad alles kõduneva keha osad. Prantsuse maalikunstnikest olid kõige renessanslikumad isa ja poeg Jean Clouet (1485- 1541) ning François Clouet (1522-1572) - mõlemad õuekunstnikud. Isa Jean töötas François I juures ning temale võlgneme tänu suurepärase renessansikuninga portree eest. Suurejoonelisena ja rahulolevana oma siidiläikelises kollase-musta mustriga puhevil rüüs, esindab kuningas tõesti uue ajastu, renessansiajastu inimest.
annaabi.ee 
