Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis
on parem patsientidel, kellel teostatakse autoloogne vereloome tüvi-
rakkude siirdamine ja keda on ravitud bortesomiibiga
IgD, IgE, IgM müeloom
-10-
o IgD müeloom moodustab 1,8% kõikidest müeloomidest ja haiguse
kliinilised tunnused on sarnased teistele müeloomidele, ent Bence-
Jones’i proteinuuria, ekstramedullaarne haaratus ja lüütilised luukah-
justused esinevad sagedamini
o IgE müeloome on vähe kirjeldatud, need juhud on kliiniliselt sarnased
IgD müeloomile ning mõlemat tüüpi müeloomid on halva prognoosiga
o IgM müeloomid moodustavad ainult 0,4% kõikidest müeloomidest,
oluline on diferentsiaaldiagnoos teistest IgM sekreteerivatest haigustest
nagu Waldenströmi makroglobulineemia; sageli esineb t(4;11) ja prog-
noos on halb