Keskaeg itaalias
keskaegsete kaubahärrade maju, mille vintsiseadmed küündivad tänava kohale. Kaupu
hoiti mitte keldrites vaid pööningul, pererahva pea kohal. See aitas kaitsta kaupmeeste
vara varaste ja röövlite eest.
Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates
ennast võõraste pilkude eest. Sellest põhimõttest lähtudes tehti ka aknad, mis väljast
suleti tugevate luukidega. Kui kaupmehed lasid oma maja alumise luugipoole alla, siis
täitis see ka müügileti ülesannet ja tähendas, et pood on avatud. Soojematel maadel ei
kaetud aknaava, põhjapoolsetel aladel kasutati selleks kas härjapõit, pärgamenti või
õlipaberit. XIV sajandil ilmusid tinaliistudesse kinnitatud pudelipõhja meenutavad
klaasitükid, millest kumas vaid vaevaliselt valgust läbi. Sellised väikeste akende,
tambitud savist või paeplaatidest põrandatega eluruumid olid hämarad, külmad ja niisked.