Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"
Oodati Annet.Istuti veimekirstu juures,
kuhu oli asju kogutud, aga ei teatud kudas neid veel jagada. Ei räägitud muus kui ainult
Tammiste Miinast. Miina oli kohtunud Turuvere Taavetit, Miina ise nime ei teadnud. Ann
jutustas Miinale jutu käte. Miina ei saa enad mõtteid Taavetilt ja ei tea mida teha, tal ei lähe
meelest üks lause mida Taavet ütles sind ma ometi elades ära ei unusta. Miina vaatas üle
põldude aasade, istus kaevu ääres, vaatas läbi luugiaugu sinist taevast ja tasane pisar hiilgas
sõstrakarva silmis. Õues akna all keegi vilistas Miina kohkus, Miina vaatas kes see on ja see
oli Hinnu sõber Kadaka Jüts. Hinnu vilistab, et ta veskis, siis Jüts küsib kas nad isekeskis ja
Hinnu arvas et jah. Tegelikult Miina kuulas, Jüts küsis ka Hinnu täna varemetesse ka et head
saaki oodata. Hinnu otsustas et ei lähe. Ja rääkis Jütsile mis tal viga. Õhtul pidi Taavet Miina