Eesti muinasasulad
Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX
aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi,
kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi
kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr.
Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi
leiukohast koos luuesemetega avastatud niinest nöörijäänustega võrgukivi ning männikoorest
võrgukäba. Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast.
Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja
savinõude valmistamisega. Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja
Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised