Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik kõhmsamblik Monoblastiaceae luulissamblikulaadsed Hall lehtersamblik lehtersamblik Hymeneliaceae Liudsamblikulaadsed Kivi-pruunsamblik pruunsamblik Parmeliaceae liudsamblikulaadsed Kirss-mõhnsamblik mõhnsamblik Ramalinaceae Liudsamblikulaadsed
Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b
Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b
Sugulise paljunemise eosed arenevad eoskotis (enamasti sisaldab kaheksat eost. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1) peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2) sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3) lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad kui lülieosed võivad omakorda asuda stroomas. Kottseeni kolm klassi: 1) Ürgkottseened (luudikulaadsed: tuulepesa; kääriseenelaadsed: õllepärm). 2) Pärmkottseened: reeglina sekundaarsed, üherakulised, ilma viljakehata, punguvad (pärmkottseenelaadsed: pärmseen). 3) Päriskottseened; kunstlikult moodustatud neli rühma: a) peiteoslaga (nt jahukastelaadsed, väga levinud parasiidid. Eurootsialaadsed (def viljakeha järgi. Kaks perekonda: penitsillum ehk pintselhallik ja aspergillus(?) ehk ), sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b) sulgeoslaga tungalseened
annaabi.ee 
