Õhk
Umbes 3,5 miljardit aastat tagasi Maa atmosfääris hapnikku veel polnud. Edasises
arenguetapis hakkas Päikeselt ja maailmaruumist lähtuvate ultraviolet- jm kiirguste toimel
lagunema atmosfääris esinev veeaur. Tekkivad vesiniku ja hapniku aatomid panid aluse
atmosfääri koostise edasisele evolutsioonile. Pool miljardit aastat tagasi oli atmosfääris juba
10% mõnedel hinnangutel kuni 20% hapnikku.
Joseph Priestley teadusajaloost on tuntud tema katse, milles ta läbi luubiklaasi juhtis
päikesekiirgust elavhõbedaoksiidile, mis lagunes kuumutamisel elavhõbedaks ja elavhõbeda-
õhuks. Priestley seda lagunemismehhanisimi ei teadnud, kuid ta otsustas uurida tekkinud
gaasi. Selle omadused olid hämmastavad. Küünal poles gaasis heledamalt kui õhus ja
hõõguv süsi lõi lõkke. Nii läks ajalukku uue elemendi hapniku avastamispäevana esmaspäev,
1. august 1774. Mõne aja pärast tegi ta veel tavatuma katse. Priestley võttis kaks uhesugust
klaaskuplit
annaabi.ee 
