V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Üks tüdruk kõõrutas:
Nüüd jumalaga, isa, ema!
Ja kustumas on viimsed tuled.
Kaks kaardimängijat läksid tülli.
«Lurjus!» karjus punasema näoga mees teisele rusikat näidates. «Ma sulle alles panen
sihukese risti, et mäletad oma ristisoldatit!»
«Puh!» hüüdis keegi normandlane, keda võis ära tunda ta ninahäälest. «Küll on aga
rahvast, justkui Caillouville'is pühakuid!»
«Kuulge, lapsed!» hüüdis mustlaste hertsog falsetiga. «Prantsuse nõiad sõidavad sabatile
ilma luuata, salvimata ja mitte ratsa, vaid ainult mõne maagilise sõna abil. Itaalia nõianaistel
aga ootab läve ees sikk. Kuid kõigil tuleb korstna kaudu välja lennata.»
Noore, pealaest jalatallani relvastatud võrukaela hääl ületas lärmi:
«Hõissa! Hõissa! Täna on mul esimest korda mõõk vööl. Hulgus? Jah, olen hulgus, kurat
võtaks! Valage mulle viina! Sõbrad, minu nimi on Jehan Frollo du Moulin, mina olen
aadlimees. Mina ütlen teile, et kui
391