valmistatud nahast. Ainus lendluudpallis esinevatest pallidest ongi pomma, mis pole nõiutud. Klomm on nõiutud mängijaid taga ajama ja kitut on väga raske märgata. Varem oli pommal rihmad või sõrmeaugud, aga nüüd on nahk selline, et sellest võib ühe käega kinni hoida ilma, et see kukuks. Praeguse pomma läbimõõt on kaksteist tolli. 1711. aastal värviti pomma esmakordselt erkpunaseks. Põhjus on selles, et vihmase ilmaga on seda kergem märgata.Klommide ülesanne on mängijaid luualt maha raputada. Neid nimetatakse ka lendavateks kivideks. Mängus võitlevad klommidega tõrjujad. Peab olema kaks tõrjujat ja need peavad klomme vastasvõistkonna mängijate poole ajama. Kuueteistkümnendal sajandil hakati metallklomme katsetama. Tänapäeval on kõik klommid rauast ja kümme tolli on läbimõõt.Kuldne kitu on kreeka pähkli suurune pall. See on nõiutud vältima kinnipüüdmist nii kaua kui võimalik. Igaüks ei saa olla kitu püüdja, sest vähestel on selle peale annet.
'Parviformis'; 3. Kerajad, peente võrsetega: 'Echiniformis'; 'Gregoryana'; 'Clanbrassiliana'; 'Gregoryana Parsonsii'; 'Gregoryana Veitchii'; 'Mariae-Orffiae'; 4. Lamedad ja laiümarad: 'Little Gem'; 'Nidiformis'; 'Procumbens'; 'Pumila Glauca'; 'Highlandia'; 'Hornibrookii'; 'Pseudoprostrata'; 'Pumila'; 'Pumila Nigra'; 'Tabuliformis'; Siia rühma võiks lisada ka meie kahe tuntud okaspuude sordiaretaja A. Ilvese Luualt ja A. Vaigla Räpinast aretatud sordid nagu: 'Luua'; 'Luua Pärl' jne. Antud ülevaade on vaid murdosa hariliku kuuse sortidest. 5. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk (Picea gláuca [Moench] Voss). Glaucus sinakasroheline. Kuni 20...35 m kõrgune puu, tüvediameetriga 60...100 cm. Võra tihe, laikoonusjas ja tihti ebakorrapärane. Juurestik tugev. Eestis on kanada kuuse dimensioonid palju tagasihoidlikumad, saavutades harva kuni 25 m kõrguse. Vanus võib ulatud kuni 600 aastani. Tsoon II
Pungad: väikesed, munajad, helepruunid Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. 7 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30...50 m kõrge puu, tüveläbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini.
annaabi.ee 
