plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne
perekondlikku matmiskohta. Mõlemad nähtused püsisid üldiselt võttes samalaadsetena kuni ristiusu vastuvõtuni 13. sajandil. Praegune seisukoht on, et Eesti kivikalmed on püstitatud ainult eliidile. Need paiknevad reeglina paremate põllumaade (sageli keskaegsetest allikatest teada olevate mõisate/läänistuste) ümbruses. Kalmetes on ka liialt vähe matuseid, et igaüks oleks võinud olla maetud kivikalmetesse. Pronksi- ja eelrooma rauaaegsete kalmete luuaines sunnib siiski küsima, kas teatud selektsioon toimus ka perekonna sees? On ju eriti varasematest perioodidest teada kalmeid, kuhu on ülekaalukalt toodud laste ja noorukite luid. Igal juhul tundub, et isegi eliitperekondade liikmetest pole kaugeltki kõigi luud toodud kivikalmetesse. 17 Täiendavat lugemist: Metcalf, P. & Huntington, R. 1999. Celebrations of Death. The Anthropology of Mortuary Ritual. Second edition. Cambridge. Lang, V
annaabi.ee 
