Veaarvutus
arvuga kui kõik teised. Näiteks on kõik andmed esitatud kolme - nelja tüvenumbriga ning üks
füüsikaline suurus vaid kahega. Taolistel juhtudel on mõistlik esitada vastus siiski kolme tüve-
numbriga.
4.1 Määramatuse erinevus veast
Siinkohal on mõeldud jällegi põhiviga ehk mõõtetulemuse maksimaalset erinevust tõelisest
väärtusest. Vea korral on mõõtetulemus alati vea piires võrdne tõelise tulemusega. Kui voo-
lutugevus on (2 ± 0,1) A, siis on voolutugevuse tõeline väärtus täiesti kindlalt vahemikus
(1,9 . . . 2,1) A.
Määramatus väljendab tõelise väärtuse tõenäoliseimat asukohta. Kui mõõdetud voolutugevus
on 2A määramatusega 0,1A, siis tõeline voolutugevus on vahemikus (1,9 . . . 2,1)A tõenäosusega
68% ja vahemikus (1,8 . . . 2,2)A tõenäosusega 95% ... Saamaks 100% kindlust, et mõõtetulemus
on määramatuse piires tõeline tulemus, tuleks vahemikuks anda (−∞ . . . ∞) A