Jaanimardikas
valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast.
Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta
täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades
jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast
seda hukkuvad.
ELUVIIS
Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel
ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava
aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul
paiknevates helenduselundites.
Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist,
lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab
jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on
äärmiselt tõhus. Peaaegu kõik inimese loodud valgusallikad kasutavad energiat
ebasäästlikult
annaabi.ee 
