36 ja põld-raiheinaga 44 tk m-2 (puhaskülvis 67). Kui 2007 aastal KA botaanilise kaalanalüüsi järgi moodustasid kõrrelised hariliku lutserni segudes KA-s 5-24% ja hübriidlutserni katses 5-35% siis 2009. aastal oli harilikku aruheina kuni 39% ja roog-aruheina 45% (teistes variantides kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern Karlu talus kõrrelisi saateliigina paremini. 2009 aasta segudes hariliku aruheina ja roog-aruheinaga oli lutsernitaimi vastavalt 60 ja 48 tk m-2 (puhaskülvis 72). Segukülvidest andis usutavalt suurema saagi lutsern põld-raiheinaga. 135 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile Kõrrelise lisamine lutsernile muutis rohusööda keemilist koostist. I niide tehti lutserni õiepungade moodustumise lõppfaasis või õitsemise algul olenevalt kevad- suvisest temperatuurist ja sademetest.
aastal saagikuselt väiksemad hübriidlutsernist (v a segu põld-raiheinaga), sest taimikud olid hõrenenud. Hübriidlutserni puhaskülvi kolmas saak oli väga väike ja jäi allapoole majandusliku tasuvuse piiri. Segus kõrrelistega saadi koguseliselt majanduslikult tasuv III niite saak. Kõrreliste konkurentsi tõttu olid kolmeniitelisel kasutusel hariliku lutserni segude taimikud hõrenenud. 2009. aasta sügiseks oli segudes hariliku aruheinaga ja roog-aruheinaga jäänud lutsernitaimi vastavalt 28 ja 26 tk/m2. 2009. aasta esimese niite KA saagis oli harilikku aruheina 38 ja roog-aruheina 45% (teistes variantides oli kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern talus saateliigina külvatud kõrreliste konkurentsi paremini. 2009. aasta sügisel oli roog- ja hariliku aruheina segudes hübriidlutsernitaimi vastavalt 48 ja 60 tk/m. 2 ´Karlu´ segukülvide I niite KA saagis oli aruheinte saagiosalus 32%, III niite saagis roog-aruheina 53% ja harilikku aruheina 56%, põld-raiheina 25%.
annaabi.ee 
