Esimese kasutusaasta (2007) taimiku tihedus puhaskülvis oli hariliku lutsernil suurem võrreldes hübriidlutserniga (taimede arv ruutmeetril vastavalt 144 ja 120 tk). Segusse võetud kõrrelistest oli kõige tugevama konkurentsivõimega 2007. aastal põld- raihein, mis vähendas lutsernitaimede arvu harilikul lutsernil 90-le ja hübriidlutsernil 73-le. Teised kõrrelised mõjutasid lutserni arvukust vähem ( taimi 108-123 tk m-2). Kolme kasutusaasta (2007-2009) keskmisena olid lutsernisegude KA saagid hariliku aruheina ja põld-raiheinaga lutserni puhaskülvist 5-8% suuremad. Kõige rohkem ületasid segukülvide KA saagid puhaskülvi saake 2008 aastal, hariliku lutserni-kõrreliste segud -12%, hübriidlutserni segud -20% (tabel 1). Tabel 1. Lutserni-kõrreliste segukülvide kuivaine saak 2007-2009, t ha-1 Table 1. DM yield of lucerne-grass mixtures in 2007-09, t ha-1 Taimik/Sward Medicago sativa (FSG 408DP`) Medicago varia (`Karlu`)
L + ohtetu luste 467 632 9,9 Hübriidlutsern (HL) 414 635 10,0 HL + põld-raihein 498 616 9,6 HL + harilik aruhein 487 587 9,1 HL + roog-aruhein 466 620 9,8 HL + päideroog 428 630 9,9 HL + ohtetu luste 426 583 9,0 Kolme kasutusaasta (2007-2009) keskmisena olid lutsernisegude KA saagid hariliku aruheina ja põld-raiheinaga lutserni puhaskülvist 5-8% suuremad (tabel 9). Kõige enam ületasid segukülvide KA saagid lutsernisaake teisel kasutusaastal (12-20%). Hariliku lutserni variandid olid 2009. aastal saagikuselt väiksemad hübriidlutsernist (v a segu põld-raiheinaga), sest taimikud olid hõrenenud. Hübriidlutserni puhaskülvi kolmas saak oli väga väike ja jäi allapoole majandusliku tasuvuse piiri. Segus
annaabi.ee 
