"lutsernides" - 1 õppematerjal

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

süsivesikute ja valkude ainevahetuses. Taimeliikide Ca­sisaldus on erinev ja varieerub suurtes piirides. Ristik ja lutsern olid Ca rikkamad kui kõrrelised. Taimede vegetatiivosadest olid kõige kõrgema Ca­ ja toortuhasisaldusega lehed. Täiskasvanud loomad omastavad kuni 50% söödaga saadud kaltsiumist. Söötmisel on oluline Ca:P ratsioonis. Piimalehmadel võib liiga suur suhe (3- 5:1) halvendada P ja Mg omastamist. Ristikus ja lutsernides ongi lai suhe (4-5:1), mida on võimalik parandada kõrreliste lisamisega segukülvidesse. Kõrreliste Ca:P oli väiksem (I niites 1,2:1, II ja kolmandas niites 1,4:1). Magneesium kuulub taimede lehtede klorofülli, protoplasma ja taimede kasvuks vajalike ainete koostisse. Mg on positiivses korrelatsioonis Ca ja proteiiniga. Varases arengufaasis on taimed Mg rikkamad kui hilisemal niitmisel. Andmed näitasid ka seda, et liblikõielistes oli Mg rohkem kui kõrrelistes. Katseandmetel oli