Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare
oma teenija, Malle, pähe määrida. Kui Malle kohal oli ei sobinud talle esialgu miski, nagu oskaks ta ise
kõike paremini, samuti jutustas ta liiga palju. Ta hoidis Jürkale paremaid söögipalu, aga too tõstis need
kõik Riia ette. Öösel võttis Malle Riia oma asemele magama, kuid keset ööd läks Jürka kõrvale. Jürka läks
aga Riia kõrvale ja talle järgnes jälle Malle, ütles, et seal on lutikad. Jürka ütles selle peale, et Riia pärast,
sest ta on noor ja nende kahe nahka lutiaks ei hakka, sest nad on vanad. Malle solvus, niiet vesi oli silmis.
Jürka viis Riia oma voodisse koos kassipojaga magama. Hommikul ütles riia, et ta ei taha enam Malle
kõrval magada ja nii magaski ta sel öösel isa selja taga nagu kaljuserva varjus.
Nii jäigi Põrgupõhjale sama kord: isa ja tütar hoidsid kokku. Malle hoolitses majapidamise-loomade eest,
kuid suhtles väga palju naabritega ja vingus kogu aeg, et kõikidest asjadest on puudu võist, lihast,