Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
osutus asjaolu, et sakslased ja taanlased allutasid endale uskumatud. Siit tuleneb sakslaste ja
mittesakslaste sotsiaalse ja õigusliku seisundi ning kultuurilise nivoo erinevus hiliskeskaegses
ühiskonnas.
Kiriklike reformikatsete perioodil, püüdis kirik Liivimaal olude sunnil mittesakslaste
hingeõndsuse eest enam hoolitseda. Kirikutesse loodi mittesaksa jutlustajakoht. Alles reformatsioon
äratas kiriku huvi rahvakeelte vastu(puhtakujuline jumalasõna Martin Luthteri õpetusest).
Reformatsioon mõjus demokratiseerivalt mittesakslate ja linnaeestlaste kultuurioludele. Uue
evangeelse kirikukorraldusega anti eestlaste kogudustele kasutada suured kirikud, ja nüüdsest peale
alanud regulaarsete eestikeelsete jutlusetega tõstis luterlik reformatsioon esile rahvakeelse kirikliku
trükisõna muretsemise.
2.1 Eestikeelsed trükised 16. sajandil
Trükitud raamat jõudis Liivimaale juba 15. sajandil. Trükiste levikule viitavad Tallinnas
annaabi.ee 
