Reformatsioon
Toomas Münzer
Augsburgi usurahu
Reformatsioon lõpetas Saksamaa kahe enam-vähem võrdsesse leeri. 1526.
aasta riigipäeval otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku.
Keisril polnud reformatsiooni tagasitõrjumiseks maht. Tal tuli korraga võidelda
Itaalia sõdades Prantsuse kuningaga ja idast pealetungivate Türgi vägedega.
Kui 1529. aasta riigipäeval üritasid katoliiklased taas lutheru usust keelduda,
avaldasid selle pooldajad protesti. Siitpeale nimetati reformatsiooniga
kaasaläinuid ka protsestantideks. Hiljem asus Karl V väevõimiga usuühtsust
taastama. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid ka katoliiklikud vürstid, kes
kartsid keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada.
1555. aastal oli keisest sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega
luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigiregiooniks. Kehtima jäi
annaabi.ee 
