A.M Lutheri vabrik
soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate
alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa
otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja puidust ehitusmaterjalidele
lisaks alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said
tehnilise hariduse ja sellega koos ülevaate tehnika viimasest sõnast ning
puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendadest Lutheritest
süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see
viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel vineeritehnoloogia
alaste murranguliste uuenduste juurutamiseni. Seotuna Euroopa
vineeritööstuse arendamisega selle varasest arengujärgust peale jätkas
Lutheri firma tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni
1940. aastal.
Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist toolipõhja edukus avas