Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Siis on muidugi
ka mõistetav, miks Jung ei arvesta dogmade poolt sõnastatud tõdesid kuigivõrd oma teoloogias.
3.5.3. Jumal
Nagu eelpool juba mainitud, on Jungi jumaladefinitsioon küllaltki lai ja ,,luterlik", mõistes nagu
Martin Luther oma Suures Katekismuses Jumala all seda, mida inimene peab oma elus ülimaks.
Teises kohas ta seletab jumalamõistet lahti selle suhte kaudu inimese elukäiguga, kuhu Jumal
sekkub nagu Lutherilgi suveräänselt ning vastupidiselt inimese tahtele.
,,Jumal on nimi, millega ma määratlen kõiki asju, mis ristuvad minu tahtelise eluteega
vägivaldsel ja pöörasel moel; kõik asjad, mis nurjavad mu subjektiivseid vaateid, plaane ja
kavatsusi ning mis muudavad mu elukäiku parema või halvema poole." (JUNG 2008:218)
Jumal on seega täielikult ambivalentne. Lisaks on Jumal Jungi mõistes psüühikaväline,
alateadvuses peituv ja seega tundmatu faktor