EESTI UUSAEG
Российской Империй”. Koondas kogu Vene keskvõimu seadusandluse aastatest
1649-1825.
1832. aasta luterlik kirikuseadus.
Märgilise tähendusega õigusajaloo jaoks. Seni oli Vene keskvõim andnud välja palju
ukaase, seadusi, aga need olid suunatud teatud kitsa seltskonna või piirkonna jaoks.
1832.aasta seadus hakkas kehtima kõikides luterlikes kogudustes üle kogu Vene
impeeriumi. Kõik, mis puudutas luterlust, luterlikke kirikuid – seda uus seadus
reformis, varasemad luterliud kirikuõiguslikud aktid kaotasid kehtivuse. Balti
provintside jaoks oli tegu déjà vu olukorraga, kui 1686.aastal oli juba üleriigiline
seadus kehtestatud. 17.saj Rootsi riik oli ülimalt range luterlik riik, luterlus oli
riiklikult oluline instrument, Vene Impeeriumis oli luterlusel omaette tähendus, see oli
üks paljudest konfessioonidest. Õigusliku ajaloo seisukohalt, kus riiklikult väljaantud
seadus hakkab reformima ühte valdkonda, võib tuua kahe seaduse vahel paralleele.