Õpiku konspekt.
suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi,
loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis
kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks
Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine
Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist
sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu
seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri
usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid
vöörmündrid(maarahva hulgast valitud).
Võitlus väärusuga. 17. Saj jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli
eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal
suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss)