Lühiülevaade ajaloost
Rahvuse mõiste asju ei aetud enam
ladina keeles vaid riigikeeles. Rootsi oli luterlik protestantlik riik. Teiste uskude vastu oli
suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea. Viis,
kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid
eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu
Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha
luterikeskuse. Konsistoorium piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad
olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa.
Õpetas paljusid lugema ja arvutama. Eesti rahvahariduseisa. Toimusid ka
piiblikonverentsid.1686. esimene eestikeelne piibel Wastne Testament, selle aitasid tõlkida
ja toimetada Virgilius ja ta poeg. Stahl on esimese eesti keele grammatika koostaja. 1632
aitas Skytte avad Tartu Ülikooli.