3) paavstivõim vähenes või uutes kirikutes kadus sootuks 4) töötegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seotud elueesmärgiks REFORMATSIOON SVEITSIS JA AUSTRIAS Sveitsis saab rääkida reformeeritud kirikust. Kirikule pani aluse J. Calvin. Teda on peetud teise põlve usupuhastajaks ( tema enam vana lõhkuma ei pidanud, sai keskenduda kiriklikule ülesehitustööle ) Vaadetelt mõnevõrra sarnane luteriga, Zwingli poolt kuulutatav usk oli veelgi ratsionalistlikum kui oli seda luterlus ning Zwingli oli see, kes reformatsiooni Sveitsis algatas. Zwingli ja Calvini vaated erinesid mõnel määral, peale jäid Calvini vaated. Calvini vaadete sisu oli predestinatsioon( ettemääratusõpetus ) Inimene ei saa kaasa aidata sellele, mis tulevikus ootab. Jumal annab märku, kas inimene on määratud õndsaks saama või ei ole. Jumala
Kuivõrd aga orjad jäid alles, oli see Hegeli arvates “juhuslik õieke”. Hiljem tulid jällegi ainuvalitsejad, kelle puhul enam vabadust ei olnud. 3. Seda, et inimene on inimesena vaba, said esmakordselt teada gera- maanirahvad kristluses. Vabadus on vaimne looming, alguses teadsid inimesed ainult religioosset vabadust. Nad arvasid, et neil on vaja va- badusse saamiseks vahendajat — kirikut. “Õige vabadus tuli alles Mar- tin Luteriga, kes ütles, et iga inimene võib ka ise Jumala poole pöör- duda. 4. “Nüüd” tuleb vabadus sisse juba ka ilmalikku haridusse. Ilmalikus ha- riduses muutub vabadus kunstiks. Kirjanduseks, maalideks. Mis on siis, kui vaim tahab minna järgmisse astmesse, aga inimesed ei taha? Hegel arvab, et vaim on kaval; ta sunnib inimesi tunnetega tegema seda, mida vaim tahab. Need rahvad, kelles vaim ennast ei realiseeri, on 10 Inimene on teinud ju palju ebamõistuslikku.
annaabi.ee 
