Spartacus
kasvada, riietusid tumedaisse toogadesse ja käisid linnas ringi nukra ilmega. Sulla surma üle
rõõmustades jalutasid tema vaenlased lõbusalt foorumil ja tänavail, külvates nutjad üle
etteheidete, pilgete ja mõnitustega.
Rahva hulgas hakkasid levima väljaastumised. Marcus Aemilius Lepidus, kes juba
Sulla eluajal polnud varjanud oma vaenulikkust tema vastu, hakkas nüüd tegutsema
otsustavalt, olles veendunud, et tema poolt on Mariuse partei ja rahvas. Teine konsul Lutatius
Catulus andis mõista, et tema seisab kindlalt senati ja seaduse poolel. Selles segaduses
muidugi ei jäänud tegevusetuks ka Catilina. Ainult Gnaeus Pompeius ja Marcus Crassus
kasutasid oma määratut populaarsust ja autoriteeti selleks, et kõigi abinõudega rahustada
meeli, sisendada lugupidamist seaduse vastu ja kutsuda üles halastama isamaa peale, millele
uus kodusõda ainult kahju tekitaks.
Senat kogunes Hostiliuse kuuriasse arutlema küsimust, kuidas austada surnud