Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Oli pastoriks Lüganusel ja Viru-
Nigulas, alates 1815 Äksis, 1821 sai Tartumaa praostiks. Kogu kirjamehetegevus
langeb peamiselt Äksi perioodi. Kirjutas kooliraamatuid, kalendreid, tõlkis seadusi ja
muid ametlikke dokumente eesti keelde. Teatavasti tegi just Masing ettepaneku võtta
eesti keeles kasutusele õ-täht.
Suri 15. märtsil 1832, maetud Raadi kalmistule.
Ajakirjanduslikust tegevusest: Maarahva Nädalaleht (MRNL) 1821-23, 1825 ja
Tallorahwa Ku[u]lutaja 1824-26. NB! Toimetas kahte ajalehte, oli neist teisele ka
väljaandjaks, kuid ikkagi põhitöö kõrvalt.
MRNL väljaandmise kava tekkis Masingul juba 1817 a. 1818 esitas ta Riias asuvale
Liivimaa kindralkubernerile Pauluccile avalduse väljaandmisloa saamiseks, kuid ei
saanud. Kasutades tutvusi keisrikojas, õnnestus tal siseministri vahendusel saada
leheluba keisrilt eneselt. Nüüd ei saanud kindralkuberner enam takistada.