Carmina Burana kokkuvõte
,,Dulcissime" on samuti väga kõrge. See on kirjutatud lüürilisele sopranile, mitte koloratuurile.
Siis on see kannatus rohkem väljapaistvam. Ka orkester, koor on väga suur Carmina
Buranas. Harmoonia on samuti lihtne, seda on ka mitmed kriitikud märkinud. Dramaatilised
ja rütmilised osad (nt. ,,Tempus est iocundum", ,, kus kasutatakse suurt löökpillirühma,
vahelduvad laulvamate ja meloodilisemate osadega (nt. ,,Dies nox et omnia"). See näitabki
keskaja maailma süngust ja samas lustlikkust. Seda muusikat on oma kaasajal kujutatud kui
sünget ja barbaarlikku. Aga tegelikult on see lihtsalt pilguheit olnud ja olemasolevale ajastule.
Orff kujutas ise enda teost ette tantsude, efektsete kostüümidega ja dekoratsioonide ning
püroefektiga. Alguses seda nii ongi esitatud. Aga kui ma kuulasin seda muusikat, siis ma
seda kõike hästi ette ei kujutanud. Tänapäeval esitatakse seda tavlsielt lihtsalt kantaadina.
Ühe klassikalise teosena.