Nero. Keiser ja jumal, kunstnik ja narr. Kokkuvõte.
lapsel ilmale tulla samas kohas, kus ta isegi sündis- Antiumis. Kuid väike maimuke
sündis veel enne neljakuuseks saamist. Mõõdutundetu nagu oma rõõmus, oli Nero ka
oma valus. Keiser nuttis lohutamatult, ta needis ära iseenda, oma naise ja jumalad.
Nero ei söönud enam, ta õgis, tihtipeale keskpäevast kuni südaööni.
Nero jaoks polnud ta seksuaalsed liialdused iialgi piisavalt erakordsed või perverssed.
Nagu kõik tema eelkäijad keisritroonil, pidas Nerogi üleval paljusid lustipoisse.
Abielus naised, keda ta juhuslikult kohtas ja need kes olid talle meeltmööda, pidid
tema tahet täitma.
65. aastal, kui Nero oli kahekümne kaheksa aastane, jäi Poppea teist korda rasedaks
ning Nerot haaras veelkord sama rõõmujoovastus. Kuid siis tabas teda sokk, kui ta
ühel ööl joobunult oma naisele raevuka jalahoobi virutas, mille tagajärjel nii laps kui
ka ema surid.
Varsti hakkas Nero oma armastatud naisele asetäitjat otsima, kelleks osutus Sporus,