hirmsasti kõue müristama ning härjapõlvlane kadus kui tina tuhka. Hirmsa mürina peale ärganud kanged mehed ja ka vanaeit unest ning tulnud kohe veidrat lugu vaatama. Vanaeit mõistnud olukorda, hakanud valjusti laulma ning heitnud end siis kuristikku. Mehed naernud vanaeide veidruse peale, söönud oma kõhud täis ning heitnud veel enne koitu puhkama. Murueie tütred näinud noori mehi murul puhkamas ning läinud nende juurde. Murueide tütred andnud veel meestele head nõu ning lustinud veidi, kui juba ema neid koju tööle kutsus. Nii lõppenud meeste rännakutee ning murueide tütarde lustipidu.
säravaid vaimuvälgatusi. Arderi luuletused on mõnikord mõtlikud, mõnikord vallatult vigurlikud, nendes on omapärast maailmanägemist ja -mõistmist. Ott Arderi looming jääb heale lugejale nii loetavaks kui ka kuulatavaks. Tema laulutekstid, mis on loodud Apelsinile, Rujale, Ultima Thulele ning paljudele teistele ansamblitele ning solistidele, jäävad eesti levimuusikasse püsima. Arder, kelle luulet lugedes ja lauldes on lustinud mitu põlvkonda eesti lapsi, vastas aastal 1997 ajakirja Hea Laps küsimusele, missugust päeva oma lapsepõlves peab ta ilusaimaks : ''Tagantjärgi tundub lapsepõlv õige päikseline, nagu ka see kaunis augustikuu päev, mil ma esimest korda tundsin, et vesi kannab. Kerge laine õõtsutas mind, ajasin käed laiali ja sain ühtäkki aru, et igasugune rabelemine on täiesti ülearune. Õige pea oli ujumine mul selge. Jah,
annaabi.ee 
