"lustilisena" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

See pilk oli liikumatu, kuid täis hämmeldust ja rahutust. Ta sügavas tardumuses keha läbis vahel ainult mõni juhuslik värahtus, nagu tuulehoog puud liigutab. Ta küünarnukid olid kanged ja kivistunumad nagu serv, millele ta neid toetas. Ta naeratus oli näkku kivistunud ja paistis, nagu poleks Claude Frollos muud elavat kui ta silmad. Mustlastüdruk tantsis. Ta keerutas käsitrummi sõrme otsas ja pildus seda õhku, tantsides provansi sarabandi. Kärmena, kergena ja lustilisena ei tundnud ta selle koleda pilgu raskust, mis ülevalt ta peale langes. 1 4 0 Rahvahulk kihas ta ümber; aeg-ajalt tegi kollase ja punase kuuega mees sõõri laiemaks, tuli siis tagasi ja istus mõni samm tantsijannast eemal toolile ning võttis kitse pea oma põlvedele. See mees näis mustlastüd-ruku kaaslane olevat. Ülalt kõrgelt ei saanud Claude Frollo ta nägu näha. Niipea kui ülemdiakon tundmatut meest märkas, pöördus ta tähelepanu