"lustamisest" - 1 õppematerjal

Kriminaalpoliitika kordamine

Näiteks analüüsis Karl Schuessler 1952. a 11 osariigi tapmiste koguarve aastatel 1930-1949. Ta võrdles aastas toime pandud tapmiste taset hukkamise riskiga (hukkamiste arv tuhande tapmise kohta) ja leidis, et need kaks näitajat muutusid teineteisest sõltumatult. Lisades siia juurde Euroopa riikide statistikat, tegi see uurija üldistuse, et tapmiste toimepanemine ei sõJtu sunnanuhtluse säilimisest või kee- [1846]lustamisest (Schuessler 1952). Samasuguste tulemusteni on jõudnud ka niisugused tuntud Ameerika kriminoloogid nagu Thorsten Sellin ja Walter Reckless (Sellin 1959; Reckless 1969: 43). Lähtudes ülaltoodud uuringute loogikast saab Eestit pidada negatiivse tulemusega riigiks. Kehtib ju siin sisuliselt alates 1992. aastast moratoorium surmanuhtluse täideviimise suhtes ning tapmiste ja tapmiskatsete arv kasvas samal ajal 1991. a 136-lt juhtumilt 304-ni 1995. aastal, seega 2,23 korda