Eesti kultuurilugu
Kogu puutöödeks vajalik tarbepuu ja ehitusmaterjal varuti talvel, detsembrist veebruarini, mil
mahlad puus veel ei liigu ja puu "surnud" on. Kvaliteedi huvides jälgiti puude langetamisel
hoolega kuufaase, tuule suunda jms. Kõige levinum arvamus oli, et okaspuid tuli raiuda noorkuu
ja lehtpuid vanakuu ajal. Enimkasutatavad puuliigid on kuusk, mänd, kask, haab ja tamm.
Vanimad ja enamkasutatavad tööriistad on olnud kirves ja nuga. Nende kõrval olid kasutusel ka
mitmesuguseid erinoad nagu lusikanoad, voolmed ja liimeistrid ning puuridest põletusorad,
oherdid, vindlad ja käämrid. Vajalike mõõtmiste tarvis kasutati silmamõõtu ja käemõõte (vaks jt).
Kapitalistlike suhete areng külas 19. sajandi teisel poolel tõi kaasa muutusi ka puutöötehnikas.
Sel ajal kaob puust tarbeesemete õõnestamine koos vastavate tööriistadega ja kodune
veovahendite valmistamine. Kodukäsitöös hakati ulatuslikumalt kasutama höövleid,
annaabi.ee 
