Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
ja uue kohtupraktika valguses
Velleste ja Andrejevi otsustest nähtuvalt on isikud, kes peavad nende suhtes toimuvat kriminaalmenetlust
ebamõistlikult pikaks, kohustatud esitama vastava väite ise riigisiseses menetluses. Konkreetsete taotluste
esitamisel tuleb lisaks võtta arvesse vahepealseid muutusi Eesti õigusloomes ja kohtupraktikas. Nimelt on
Riigikohus 4. novembri 2011. a määruses*20 märkinud, et alates 1. septembrist 2011 ei ole mõistliku menet-
lusaja möödumine süüdistatava õigeksmõistmise ega KrMS § 202 kohaldamise alus, sest seadusandja on
sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid, mis sisalduvad KrMS §-s 2051, §-s 2742 ja
§ 306 lõike 1 punktis 61.
1. septembril 2011 jõustunud KrMS muudatused*21 väärivad veidi pikemat lahtikirjutamist. Kõige olu-
lisemaks muudatuseks on ennetava üldmeetme kehtestamine, mis võimaldab taotleda menetluse kiirenda-
mist